neljapäev, 6. juuli 2017

Hei 

olen täitsa ära kadunud vahepeal, lihtsalt nii kiireks läks ja polnud viitsimist kirjutada midagi.  Igatahes mis siis toimunud on nende kuude jooksu, hmm..kust alustada.
Lubadega on asi nii kaugel et kohe kohe saab kool läbi. Tegelikkuses peaks juba ammu olema läbi  aga kool venitab kõigega.


Eelmistes postitustes rääkisin et proovin ikka Melody kurtnasse jätta aga kahjuks ei tulnud sellest midagi välja. Ma lihtsalt ei jõudnud käia enam kurtnas ja metsikult palju raha läks ka selle sõitmise peale. Igatahes tuli teha otsus ja mai lõpus kolis tips kuusikule. 
Esimesed päevad olid rasked sest minu jaoks oli kõik nii uus ja M oli ka täiesti loid ning  tujutu. Aga mida aeg edasi seda elurõõmsamaks ta jälle on muutunud ja nüüd juba olen hädas sest käitub nagu metslane :D
Trennides nagu ikka on tõusud ja mõõnad aga sellega olen juba harjunud ja lepin sellega. 
Käisime üle pika aja maastikul, ma ausalt ei mäleta millal viimati käisime. Igatahes see oli mu elu kõige hullem maastik, reaalselt ta pole kunagi nii ära keeranud kui see kord. Teised jalutasid rahulikult vabaratsmega ja siis olin mina kes elueest hoidis kinni et alla ei lendaks sest suslik tegi igasuguseid trikke seal all :D Kokku trippisime peaaegu 20 km, kui tagasi jõudsime oli minul surmamaitse suus, aga mis sa nüüd see väike junn kes mind ära tahtis tappa oli ikka veel täielik energiapomm.

Täna trennis tegin väikseid hüppeid . Viimati hüppasime korralikult talvel siis kui kurtnas veel olime. Aga täna ta täitsa üllatas mind, väga keskendunud oli ja ei uhanud niisama ringi :) Trenni lõpuks oli  igatahes mõlemal kopsud ninast väljas :) 




Panen mõned pildid ka siia :)
























Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar