esmaspäev, 28. november 2016

Natuke tulevikust

Heips,
Ma ei suuda ära oodata juba järgmist aastat sest elu muutub palju nii minu kui arvatavasti mära jaoks :) Nimelt hakkame me kolima. Mina kindlasti aga eks aeg näitab kuidas Melody elu muutub. Mul mõned mõtted juba on aga pole neis 100% kindel ja samas ma ei tahaks kurtnast teda ära tuua sest siin on tal kõik olemas ja treeninguks on palju võimalusi ja enamus võistlusi on ka väga lähedal. Okei, nagu ma käiks jube palju võistlemas eks, sest see aasta tuli 13 starti ja võibolla lähme veska ka oleneb transast ja trennidest muidugi. Ühesõnaga läheb üpris keeruliseks.  Aga meil on veel aega ja hetkel ma sellele ei mõtle, esialgu vaatame kas saame nii hakkama et kui M kurtnas elab. 


Eelmisest nädalast niipalju et reedel käisin sõitmas, tegin mõned ringid traavi ainult. 
Laupäeval käisin ka siis tegin kordet sest reedel tundus ikka selline loid olevat. 
Eile puhkas ja täna proovin uuesti sõita vaatame mis nägu teeb :) 


neljapäev, 24. november 2016

Halb nädal

Ohjah,
 Trennidest seda et mära on olnud üpris tubli :) Kuigi eelmine neljap oleks äärepealt alla lennanud mis oli päris naljakas.
 Reede, laup ja pühap puhkas.

Läksin siis see esmaspäev talli, mõtlesin et jooksutan ja saab ennast välja elada. Aga kohe kui traavile ajasin vaatasin et midagi totaalselt valesti. Lomberdas kuidagi kahtlaselt tagajalgadega. Kutsusin Sille ka vaatama ja ta kinnitas mu kahtlusi et tagajalad on kuidagi imelikud. Viisin siis boksi ära. Teisipäeval ma talli ei jõudnud vaid lasin Sillel uuesti vaadata ütles et nüüd kõik korras. Okei, mõtlesin et kolmapäeval siis teen uuesti kordet ja ehk isegi  kergetrenni. Jõudsin kolmapäeva hommikul raplast koju ja kohe oli tallist kõne et hobusel tiirud.. nooo mida kuradit. Läksin kiiresti talli tagasi, olin peaaegu kohale jõudmas kui Sille helistas uuesti et kas tohivad märale süsti teha (kui kõnele vastasin jättis süda lööke vahele sest kartsin et on juba hullemaks läinud). Jõudsin lõpuks kohale ja võtsin mära üle. Jalutasin äkki umbes tunnikese ja noh lõpuks oli pigem juba see jalutamine vastupidine ehk ma lohisesin Melodyle järgi. Kuna ta oli juba nii särtsakas ja silmad kilasid siis Inxu (Ingrid) ütles ka et võin boksi panna ja siis edasi jälgida mis teeb. Tegin boksid ära ja vaatasin et Märal pole häda midagi ning läksin koju, sest kell oli alles pool 12 ja ravimimõju pidi alles 1 aeg ära minema. Õnneks päeval enam hullemaks ei läinud ja õhtulgi oli väga särtsakas. Niiet seekord meil vedas :)
Hommikul oli olnud seis ikka päris halb sest M tahtis ainult püherdada ja S pidi teda enda järgi vedama et ta kõnniks.

. Ühesõnaga suuur aitäh Sillele ja Kristjanile et kohe tegutsesid ja asi hullemaks ei läinud ja Inxule kes rääksi mida ma peaks jälgima ja tegema :*



neljapäev, 10. november 2016