85 cm
Soojendus oli nii hea, tõesti kõik klappis, hobune tõstis jalgu ja kuulas.
Khm, ja nüüd parkuur. Ta pole elusees mind nii palju ringi lohistanud, absaluutselt ei tulnud tagasi.. Kõik hüpped olid jubedad, ja 20 kpt saime lõpuks kokku. Ma pole elusees niii tige ta peale olnud, kui see kord.
Nii, tükkaega mõtlesin kas ikka lähen meetrit, et kui ta juba 85 ei hüpanud siis vaevalt et kõrgemat hüppab. Käisin siis rada vaatamas, päris kerge oli isegi, ainuke keeruline koht oli peale 5-ndat tagasipööre 6-ndale. Osad takistused tundusid üpris suured aga proovisin sellele mitte mõelda :). Lõpuks Marit ka ütles et lähen seda sõitma, niisiis käisin maksin ära vaatasin veel ühe soojenduse ära ja hobust valmis panema.Reaalselt ma mõtlesin et mu hobune sureb maha.. nii loid ja väsinud oli. Soojendus oli jällle heaa :). Ise suutsin seljas vastupidada pingele ei ajanud teda kuskilt lendu vaid ootasin lõpuni :). Parkuuri juurde siis, hobusega jäin väga rahule :). pingutas, ei tõmmanud käest ära, polnud kordagi sellist olukorda kus ma oleks pidanud tal ratsmeotsas rippuma. Ehk hobune oli super :). Niii aga mida mina seal seljas korraldasin.. läksime süsteemile peale kõik oli hea, aga järgmine hetk ma lihtsalt lasin ennast sinna selga lõdvaks ja melody pani lihtsalt lattaiast mõõda.. okei kiitsin et see oli puhta minu viga, saime teise korraga ilusti üle :) ja siis oligi kõige haigem koht.. hüppasin ilusti 5nda ära järgmine hetk oli osssaaa raaaisk mis see järgmine takistus on.. peas oli täielik tühjus.. siis avastasin et tagasipöördega oli ju, davai kähku otsringi ja takistuse poole :D. Ning viimasel takistusel lasin jälle sujuvalt mööda minna.. ma ei tea mis mul viga oli.
Panen mõned pildid ka :)
