Hei 

olen täitsa ära kadunud vahepeal, lihtsalt nii kiireks läks ja polnud viitsimist kirjutada midagi.  Igatahes mis siis toimunud on nende kuude jooksu, hmm..kust alustada.

Lubadega on asi nii kaugel et kohe kohe saab kool läbi. Tegelikkuses peaks juba ammu olema läbi  aga kool venitab kõigega.

Eelmistes postitustes rääkisin et proovin ikka Melody kurtnasse jätta aga kahjuks ei tulnud sellest midagi välja. Ma lihtsalt ei jõudnud käia enam kurtnas ja metsikult palju raha läks ka selle sõitmise peale. Igatahes tuli teha otsus ja mai lõpus kolis tips kuusikule. 

Esimesed päevad olid rasked sest minu jaoks oli kõik nii uus ja M oli ka täiesti loid ning  tujutu. Aga mida aeg edasi seda elurõõmsamaks ta jälle on muutunud ja nüüd juba olen hädas sest käitub nagu metslane :D

Trennides nagu ikka on tõusud ja mõõnad aga sellega olen juba harjunud ja lepin sellega. 

Käisime üle pika aja maastikul, ma ausalt ei mäleta millal viimati käisime. Igatahes see oli mu elu kõige hullem maastik, reaalselt ta pole kunagi nii ära keeranud kui see kord. Teised jalutasid rahulikult vabaratsmega ja siis olin mina kes elueest hoidis kinni et alla ei lendaks sest suslik tegi igasuguseid trikke seal all :D Kokku trippisime peaaegu 20 km, kui tagasi jõudsime oli minul surmamaitse suus, aga mis sa nüüd see väike junn kes mind ära tahtis tappa oli ikka veel täielik energiapomm.

Täna trennis tegin väikseid hüppeid . Viimati hüppasime korralikult talvel siis kui kurtnas veel olime. Aga täna ta täitsa üllatas mind, väga keskendunud oli ja ei uhanud niisama ringi :) Trenni lõpuks oli  igatahes mõlemal kopsud ninast väljas :) 

Panen mõned pildid ka siia :)

hellou

Vahepeal on palju asju juhtunud.

Käisime üle pikapikapika aja taas võistlemas. Kartus oli suur sest ei kujutanud ette kuidas M  käitub jne. Aga voilaa, väga rahule jäin oli küll haievil ja metsik aga parkuur läks päris hästi. Esimene tuli küll maha lohakusest või nagu räägitakse et esimene ja viimane takistus on alati ratsaniku süü kui midagi juhtub. Kuid siiski meie jaoks oli suhteliselt keeruline parkuur ehk ma jäin väga rahule temaga.

Hmm, korter on ka lõplikult valmis. Kolisime 2 nädalat tagasi sisse. Alguses oli jube harjumatu aga nüüd juba hakkan harjuma uue koduga.

Vahepeal juhtus tallis ka kurb sündmus,  tegelikult on neid 2 juhtunud. Meie seast lahkus üks hobune tiirude pärast :( Kahjuks asi oli juba nii kaugel et isegi arst ei suutnud enam midagi teha.

Trennidest ka natukene. Pole väga motivatsiooni trenni teha. Nüüd lõpuks sain aru et Märal käivadki aastas paarkorda mingid kiiksud läbi kus lihtsalt streigib nii käsitlemisel kui trennis. Lihtsalt tema on ju kõige targem ja trennis otsustab ise millal on aeg lõpetada ja seda tavaliselt juba esimese traavi ajal. Ühesõnaga ma nüüd ootan millal mu vana enamvähem normaalne hobune tagasi on :)

Lõpuks olen ennast lubade osas käsile võtnud. Järgmine esmasp lähen arsti juurde tervisetõendi järgi. ja siis juba autkooli minek :)

Ehitus on täieshoos, hetkel on saanud valmis magamistuba ja vannituba :). Köök on ka peaaegu valmis eile saime tapeedi seina, vaja veel parkett panna ja nurgaliistud. Suurestoas on hetkel ainult 1 sein valmis :) Ühesõnaga tööd on veel piisavalt. 

Märast niipalju et hetkel naudib niisama vabadust, vahepeal käib ema jooksutamas ja tegelemas ja niipalju kui mina talli olen jõudnud olen ka kas jooksutanud või siis sõitnud. Vahepeal oli kindel plaan minna see nv võistlema aga kuna pole jõudnud trenni teha ja üleüldse läheb jubepalju raha igalepoole olen otsustanud et hetkel jäävad  võistlused meie jaoks ära :). Eks näis kuidas eluke veerema hakkab ja millal me ennast uuesti vormi suudame ajada :)

mõned udused pildid ka korterist :)