tulevikust vol 2

Hellou, vahepeal pole erilist midagi toimunud. Käisin vaatasin ühe talli üle laupäeval kuhu oleksin tahtnud Melody viia aga kahjuks see siiski ei sobi meile :).  Eks ma natukene kurb ikka olin et ei saagi hobust endaga kaasa võtta aga samas oleksin olnud veel kurvem kui oleksingi ta kurtnast ära toonud ja oleks pidanud ta lihtsalt seisma jätma ja kurtna on ikkagi juba meile mõlemale kodu kust nii kergelt lahkuda ei tahaks. Oeh, ühesõnaga proovin kuidagi hakkama saada kuigi ma tean et jube raskeks läheb aga vähemalt on mul Evely kes lubas mind hädast välja aidata kui kuidagi enam ei saa :)
Endast seda et seenädal  saame korterivõtmed lõpuks kätte ! JUHHEI! :) Tööga on nii ja naa lood, Mammasse saaks kasvõi homsest minna aga seal on halb see et töö algab juba kell 6 ja lõppeb kell 7-8 õhtul ehk siis pikad tööpäevadja Rauno ei viitsi mind ka nii vara tööle vedada. Värvitehasega mis mulle endale hullult meeldib, pole veel ühendust saanud kahjuks. Aga sinna otsitakse alles järgmiseks aastaks töölisi ehk nad ise ka ei kiirusta töötajate otsimisega.
Trennidest ka natukene. Eeeh, tegelikult ma ei mäletagi väga midagi trennidest. M on mind viimased trennid üllatanud sest on väga asjalik olnud ja ei ehmata iga asja peale.
Kolmapäeval hüppasime, olen aus niii kohutavat trenni pole mul ammu olnud. Hobune oli super ja kõik muu ka aga noo MINA  jumal küll :D  MITTE ÜHTEGI sammu terve trenni jooksul ma ei näinud nagu tõsiselt peatakana olin. Lihtsalt olin seal seljas ja proovisin kinnihoida. Kui tavaliselt on M järgmine päev hüppamisest väsinud siis neljapäeval oli täiesti vastupidi see värk, mul oli tõsiselt raskusi tagasi saamisega :D Aga muidu toimis ta väga hästi :)
Reede, laup ja pühap puhkas ja tänasest hakkame uuesti trennitama :)

Natuke tulevikust

Heips,

Ma ei suuda ära oodata juba järgmist aastat sest elu muutub palju nii minu kui arvatavasti mära jaoks :) Nimelt hakkame me kolima. Mina kindlasti aga eks aeg näitab kuidas Melody elu muutub. Mul mõned mõtted juba on aga pole neis 100% kindel ja samas ma ei tahaks kurtnast teda ära tuua sest siin on tal kõik olemas ja treeninguks on palju võimalusi ja enamus võistlusi on ka väga lähedal. Okei, nagu ma käiks jube palju võistlemas eks, sest see aasta tuli 13 starti ja võibolla lähme veska ka oleneb transast ja trennidest muidugi. Ühesõnaga läheb üpris keeruliseks.  Aga meil on veel aega ja hetkel ma sellele ei mõtle, esialgu vaatame kas saame nii hakkama et kui M kurtnas elab. 

Eelmisest nädalast niipalju et reedel käisin sõitmas, tegin mõned ringid traavi ainult. 

Laupäeval käisin ka siis tegin kordet sest reedel tundus ikka selline loid olevat. 

Eile puhkas ja täna proovin uuesti sõita vaatame mis nägu teeb :) 

Halb nädal

Ohjah,
 Trennidest seda et mära on olnud üpris tubli :) Kuigi eelmine neljap oleks äärepealt alla lennanud mis oli päris naljakas.
 Reede, laup ja pühap puhkas.

Läksin siis see esmaspäev talli, mõtlesin et jooksutan ja saab ennast välja elada. Aga kohe kui traavile ajasin vaatasin et midagi totaalselt valesti. Lomberdas kuidagi kahtlaselt tagajalgadega. Kutsusin Sille ka vaatama ja ta kinnitas mu kahtlusi et tagajalad on kuidagi imelikud. Viisin siis boksi ära. Teisipäeval ma talli ei jõudnud vaid lasin Sillel uuesti vaadata ütles et nüüd kõik korras. Okei, mõtlesin et kolmapäeval siis teen uuesti kordet ja ehk isegi  kergetrenni. Jõudsin kolmapäeva hommikul raplast koju ja kohe oli tallist kõne et hobusel tiirud.. nooo mida kuradit. Läksin kiiresti talli tagasi, olin peaaegu kohale jõudmas kui Sille helistas uuesti et kas tohivad märale süsti teha (kui kõnele vastasin jättis süda lööke vahele sest kartsin et on juba hullemaks läinud). Jõudsin lõpuks kohale ja võtsin mära üle. Jalutasin äkki umbes tunnikese ja noh lõpuks oli pigem juba see jalutamine vastupidine ehk ma lohisesin Melodyle järgi. Kuna ta oli juba nii särtsakas ja silmad kilasid siis Inxu (Ingrid) ütles ka et võin boksi panna ja siis edasi jälgida mis teeb. Tegin boksid ära ja vaatasin et Märal pole häda midagi ning läksin koju, sest kell oli alles pool 12 ja ravimimõju pidi alles 1 aeg ära minema. Õnneks päeval enam hullemaks ei läinud ja õhtulgi oli väga särtsakas. Niiet seekord meil vedas :)
Hommikul oli olnud seis ikka päris halb sest M tahtis ainult püherdada ja S pidi teda enda järgi vedama et ta kõnniks.

. Ühesõnaga suuur aitäh Sillele ja Kristjanile et kohe tegutsesid ja asi hullemaks ei läinud ja Inxule kes rääksi mida ma peaks jälgima ja tegema :*

Vahepeal oli horsekas. Sai seal raha raisatud ja ostsin kaska, redika, valjad, talliteki, valtrapi, roosad jalused, varustuse jaoks uued puhastus asjad   ja maiuseid tibile.

Trennidest ka seda  et vahepeal oli hobune väga hea, juba arvasin et sain nipi teada kuidas sõita niiet toimiks ilusti. Aga pffff viimased paar nädalat on lausa oksemaik suus, niii halb on :( Kangutab ja üldse ei keskendu. Ma ei saa üldse temast aru võis siis kas mina muudan midagi nii et ise ka aru ei saa. Eks proovime siis uuesti midagi välja nuputada mis mõlemale sobib. 

Enne horsekat pügasin junsu ära aga juudas 3me nädalaga on ta sellise mammutikarva omale kasvatanud. Novembri keskel lasen uuesti üle, äkki siis tal karvavahetus läbi. 

A seda ka et maneezist veeti kõik pinnas välja  ja toodi uus asemele :) JEEE! 

Me elame veel

Mõtlesin kirjutada natukene, kasvõi enda jaoks.
Terve selle suve jooksul olen ma trenni teinud korralikult võibolla ainult kuuaega, kui sedagi. Lihtsalt oli korralik motivatsiooni langus ja sada muud häda. M muudkui paisus ja paisus, alati kui hakkasin trenni tegema juhtus midagi  ning jälle tuli paus sisse.
Esimene paus oli enne jaanipäeva, sest olin 99% kindel et M-il on hammastega midagi lahti. Lihtsalt ei kannatanud ratsmekontakti ega midagi. Juuni lõpus tuli lõpuks Tuvi ja ütles et kõik on normis et võib lihtsalt ülelasta.. Ausalt, see oli pettumus, kui sain aru et asi ei ole ikkagi hammastes. Jätkasime siis vaikselt trennidega aga ikka kuidagi ei edenenud miski. Vahepeal käisime hüppamas ka isegi, ning just kui asi edenema hakkas juhtus õnnetus.
Hüppasime rada, esimene takistus oli okser mis oli juba üpris suur vähemalt meie jaoks sest polnud korralikult trennis käinud. Igatahes juba eemalt minnes tundsin et asi ei ole õige lõpptulemus oli see et M hüppas nii paremast nurgast ja ma tõmbasin oma jalaga puki kaasa mis lendas märale jalgadesse ja nii ma maandsin JÄLLE liiva sisse. Kui oma pea liiva seest välja sain nägin kuidas M jookseb 3me jalapeal edasi.. vot see oli see hetk kui mul jättis süda lööke vahele. Ajasin ennast püsti ja kõndisin M-i juurde, õnneks selleks hetkeks ta juba pani oma jala maha. Läksin talli, pesin jalad puhtaks ja avastasin et tagumisel jalal on korralikult karvmaas.. niisiis ta jälle puhkas nädalakese.

Nüüd viimased nädalad olen ennast kokkuvõtnud ja korralikult trenni teinud. Ausalt ma ei mäleta millal viimati M nii hea oli :) Tundub ka et ta trennidest huvitatud, sest pidevalt on selline rõõmsameelne ja armas.
  Vaatame ehk stardime see aasta kuskil ka :)

Paksud said muruleeee :) 

Tipsil on hetkel uus kaaslane Zimbab, kellele ta kohe ka oma iseloomu näitas ja jalaga kõhtu virutas. Õnneks see oli ainult hetkeline segadus ning peale seda olid head sõbrad edasi :) 

Kristjan aitas hobuseid mõõta, tuli välja et mu hobune  on  ikka reaalne poni.. raudadega 163 cm :D 

Zimps on 167 O.o aru küll ei ole saada :D